Tsitaadid teemal sõnad

Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit.
Suuri sõnu säilitab õhkki.

(Luuletus “Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas taustaks”, 1968)

Meid ahistab sõnade kohutav piiratus. Neid on tõesti nii vähe ja me peame kasutama ikka ning jälle samu sõnu, isegi kui nad alati ei kanna sama tähendust või mõtet.
Ütled, et armastad banaani-jäätisemagustoitu, aga sa ei pea kindlasti silmas sama, kui ütled, et armastate teineteist.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 3. raamat”)

Ka sõnad on teinekord nagu mingi meloodia, me tunneme nad ära, aga me ei mõista neile mingit nime anda, kuni kõik, mis sellega ühenduses ei ole meile täiesti selgeks saanud.

(“Hingede öö”, 1953)

Sõnad, millega lapse südant mürgitatakse, olgu pahatahtlikkusest või rumalusest, sööbivad tema mällu ja hakkavad varem või hiljem tema hinge kõrvetama.

(“Tuule vari”, 2001)

Nüüdsest teab ta, et ainsad sõnad, mis väärivad üles kirjutamist, tulevad siis, kui rääkimine pole võimalik.

(“Tundmatu mehe elu”, 2009)

Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse.

(“Liblikapüüdja”, 1963)