Neale Donald Walsch

Sestap selleks, et hing saaks kogeda täiuslikku armastust, peab see kogema kõiki inimlikke tundeid.
Kuidas saab minus olla kaastunnet selle vastu, mida ma ei tunne? Kuidas saan ma andestada teises seda, mida ma pole kunagi kogenud iseendas?

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)

Inimkonna ainukeseks probleemiks on armastuse puudus.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 2. raamat”)

Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)

Kujutlus, et lihtsus on barbaarne ja keerukus kõrgelt arenenud, on primitiivse kultuuri tunnus.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 3. raamat”)

Samamoodi võite hommepäev sõjad lõpetada. Lihtsalt. Kergesti. Pole vaja — ning pole kunagi olnud vaja muud, kui et te kõik kokku lepiksite. Ent kui teie ei suuda kokku leppida milleski nii lihtsas nagu üksteise tapmise lõpetamine, kuidas te võite siis rusikaid raputades taevalt nõuda, et teie elu korda seataks?

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)

Hitleri Kogemuse jubedus ei seisnenud asjaolus, et ta selle inimkonna peal korda saatis, vaid selles, et inimsugu tal seda teha lasi.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 2. raamat”)