Loodus
Piet Hein (1905-1996)
taani teadlane, matemaatik, leiutaja, disainer, kirjanik ja luuletaja
Loodus on üldine nimi — nii näib —,tolmueostele, mida on miljardid, miljardid,miljardid — lõpmatu, lõpmatu mäng nendel käib —nad mängivad biljardit, biljardit, biljardit.
Epp Petrone (1974-)
eesti ajakirjanik, kirjastaja ja blogija
Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod.
Rein Maran (1931-)
eesti filmioperaator ja -lavastaja
Aga meie ainukene võimalus siin maailmas üldse püsima jääda on õppida teisi eluvorme väärtustama. Ilma nendeta oleme absoluutselt kaitsetud, abitud ja mõttetud.
(“Ööbikut ei tohi reeta”, 2011)
Rästik salvab siis, kui teda ehmatatakse või kui ta jahti peab. Muidu ei ole mõtet, loodus on ratsionaalne, lõbu pärast tapab ainult inimene.
Neale Donald Walsch (1943-)
ameerika kirjanik
Miski, mitte miski ei ole leebem kui Loodus. Ja miski, mitte miski ei ole olnud Looduse vastu julmem kui inimene.
(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)
Nikola Tesla (1856-1943)
serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides
Valguskiir, mis ehk langes ammusel ajal kaugelt tähelt mõne valitseja silmile, võis mõjutada tema elu, võis muuta rahvaste saatust, võis ümber vormida Maa pinda. Nii peened, nii hoomamatult keerulised on Looduse teed.
(ettekanne, 1893)
Nikolai Baturin (1936-)
eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik
Kui mu tulek sesse kõrvepaika oli minu enese jaoks uudne ja üllatav, siis loodus ei teinud sellest väljagi. Ta oli juba näinud enda taustal inimesi ja ma ei paistnud talle neist parem ega halvem. Looduse ükskõiksus ei ole solvav.
(“Karu süda”, 1989)
August Gailit (1891-1960)
eesti kirjanik
Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere — lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu oma hingepuhtusega, vaatle ometi kord tähelepanelikult puude lehti või nõelu, kas nad ei liigu, ei hinga, ei värise — see on ometi sama elu, mida elad ise. Nad elavad ja hingavad, see on tõsi, sarnaselt tuultes värisedes, päikeses kiirates, udus piisku pudendades. Nii naerad, rõõmustad ja nutad sinagi. Kas elava ja hingava vahel ongi mingit erinevust?
(“Ekke Moor”, 1941)
Hesiodos
kreeka luuletaja
Maa on kõigi ema.
Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832)
saksa luuletaja ja näitekirjanik
Loodus ei tunnista peatumisi oma igaveses liikumises ja karistab igasugust tegevusetust.
Giordano Bruno (1548-1600)
itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist
Alged ja elemendid viibivad ise igaveses korras ja kulgevad ise oma teed, millelt nad iial kõrvale ei kaldu. Sest mille muu jaoks tõuseb vesi õhu valda, muutudes auruks, kui mitte selleks, et kogunedes ja tihenedes taas eelmise piirini tagasi jõuda.
(“De immenso”, 1591)
Looduse üheks suureks põhimõtteks on enda jaoks kõike võrdsustada. Nõnda neelab vaid suurem jõud kõik teised alla.
(zitate.net)
