Loodus
August Gailit (1891-1960)
eesti kirjanik
Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere — lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu oma hingepuhtusega, vaatle ometi kord tähelepanelikult puude lehti või nõelu, kas nad ei liigu, ei hinga, ei värise — see on ometi sama elu, mida elad ise. Nad elavad ja hingavad, see on tõsi, sarnaselt tuultes värisedes, päikeses kiirates, udus piisku pudendades. Nii naerad, rõõmustad ja nutad sinagi. Kas elava ja hingava vahel ongi mingit erinevust?
(“Ekke Moor”, 1941)
Frank Lloyd Wright (1869-1959)
ameerika arhitekt
Ma usun Jumalasse, kuid ma ütlen Tema kohta “Loodus”.
Nikolai Baturin (1936-)
eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik
Kui mu tulek sesse kõrvepaika oli minu enese jaoks uudne ja üllatav, siis loodus ei teinud sellest väljagi. Ta oli juba näinud enda taustal inimesi ja ma ei paistnud talle neist parem ega halvem. Looduse ükskõiksus ei ole solvav.
(“Karu süda”, 1989)
Mart Helme (1949-)
eesti ajaloolane, ajakirjanik, diplomaat ja poliitik
Inimene on tõesti looduse kroon. Loomad oskavad naerda üksnes rõõmust, inimene ka vihast ja kurjusest.
Neale Donald Walsch (1943-)
ameerika kirjanik
Miski, mitte miski ei ole leebem kui Loodus. Ja miski, mitte miski ei ole olnud Looduse vastu julmem kui inimene.
(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)
Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832)
saksa luuletaja ja näitekirjanik
Loodus ei tunnista peatumisi oma igaveses liikumises ja karistab igasugust tegevusetust.
Hermann Hesse (1877-1962)
saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik
Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild looduse ja vaimu vahel.
(“Stepihunt”, 1927)
Epp Petrone (1974-)
eesti ajakirjanik, kirjastaja ja blogija
Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod.
Piet Hein (1905-1996)
taani teadlane, matemaatik, leiutaja, disainer, kirjanik ja luuletaja
Loodus on üldine nimi — nii näib —,tolmueostele, mida on miljardid, miljardid,miljardid — lõpmatu, lõpmatu mäng nendel käib —nad mängivad biljardit, biljardit, biljardit.
John Muir (1838-1914)
šoti päritolu ameerika loodusteadlane
Mitte ühegi teise asja kohta pole meie vaated nii vildakad ja haletsusväärsed kui surma suhtes... Laske lapsed loodusesse, las nad näevad elu ja surma kauneid üleminekuid ning ühtesulamist, seda rõõmsat ja lahutamatut tervikut, mida näeme meie õnnistatud planeedi metsades ja niitudel, mägedes, tasandikel ja jõgedel. Nii veenduvad nad ise, et tegelikult puudub surmal astel, et ta on sama ilus nagu elu, ning et hääbumises puudub võit ja võitlemine. Kõik on jumaliku harmoonia väljendus.
(“A Thousand-Mile Walk to the Gulf”, 1906)
Giordano Bruno (1548-1600)
itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist
Alged ja elemendid viibivad ise igaveses korras ja kulgevad ise oma teed, millelt nad iial kõrvale ei kaldu. Sest mille muu jaoks tõuseb vesi õhu valda, muutudes auruks, kui mitte selleks, et kogunedes ja tihenedes taas eelmise piirini tagasi jõuda.
(“De immenso”, 1591)
Jumalateotus on otsida Jumalat lutika verest, laibast, langetõbise vahust, timukate tümitavate jalge alt ja põlatud nõidade süngeist müsteeriumest. Meie otsime teda ületamatus ja vääramatus loodusseaduses, hinge õilsuses, kes selle seaduse hästi on omandanud, päikesesäras, asjade ilus, mis pärit ema-looduse rüpest, tema tõelises kujus, mis füüsiliselt ilmub lõputus hulgas elusolendeis, kes hiilgavad ühtse taeva piiritul võlvil, elavad, tunnevad ja mõtlevad, ja ülistavad kõrgeimat ühtsust.
