Tsitaadid teemal kurjus
Kurjus
Kurjust usume sedamaid, headust alles pärast järelemõtlemist. Kas see pole kurb!
(“Aforismide raudvara”, 2007)
Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea.
(“Hüljatud”, 1862)
Katse muuta midagi, millest sa aru ei saa, on puhas kurjuse väljendus.
(“Apelsinid pole ainsad viljad”, 1985)
Suurim kurjus oleks seega üldse mitte midagi kurjaks nimetada.
(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)
Kurjast ei saa lahti temaga võideldes, vaid andes ennast tingimusteta hea ja ilusa meelevalda.
(“Sinu tahtmine sündigu”, 1998)
Parandamatuim pahedest — teha kurja rumalusest.
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)