Kalduvus igavusele — see on kõigi haiguste ja viletsa edu allikas.
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)
Raske kunst on olla siiras, mõjumata naeruväärsena.
(“Aforismide raudvara”, 2007)
Milleks teostada kavatsusi, kui kavatsus iseenesest on juba piisav nauding?
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)
Parandamatuim pahedest — teha kurja rumalusest.
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)
Aega saab unustada ainult teda tarvitades.
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)
Millelgi pole vahedamat tera, kui lõpmatusel.
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)
Ilu harrastus on kahevõitlus, kus kunstnik kisendab piinades enne kui langeb võidetuna.
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)
Mis on hukatuse igavik sellele kes on leidnud sekundis naudingu lõpmatuse?
(“Väikesed poeemid proosas”, 1869)