Alged ja elemendid viibivad ise igaveses korras ja kulgevad ise oma teed, millelt nad iial kõrvale ei kaldu. Sest mille muu jaoks tõuseb vesi õhu valda, muutudes auruks, kui mitte selleks, et kogunedes ja tihenedes taas eelmise piirini tagasi jõuda.
(“De immenso”, 1591)