Loodus
Frank Lloyd Wright (1869-1959)
ameerika arhitekt
Ma usun Jumalasse, kuid ma ütlen Tema kohta “Loodus”.
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
šveitsi päritolu prantsuse filosoof
Loodus ei peta meid kunagi, me petame iseennast.
John Muir (1838-1914)
šoti päritolu ameerika loodusteadlane
Mitte ühegi teise asja kohta pole meie vaated nii vildakad ja haletsusväärsed kui surma suhtes... Laske lapsed loodusesse, las nad näevad elu ja surma kauneid üleminekuid ning ühtesulamist, seda rõõmsat ja lahutamatut tervikut, mida näeme meie õnnistatud planeedi metsades ja niitudel, mägedes, tasandikel ja jõgedel. Nii veenduvad nad ise, et tegelikult puudub surmal astel, et ta on sama ilus nagu elu, ning et hääbumises puudub võit ja võitlemine. Kõik on jumaliku harmoonia väljendus.
(“A Thousand-Mile Walk to the Gulf”, 1906)
Giordano Bruno (1548-1600)
itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist
Jumalateotus on otsida Jumalat lutika verest, laibast, langetõbise vahust, timukate tümitavate jalge alt ja põlatud nõidade süngeist müsteeriumest. Meie otsime teda ületamatus ja vääramatus loodusseaduses, hinge õilsuses, kes selle seaduse hästi on omandanud, päikesesäras, asjade ilus, mis pärit ema-looduse rüpest, tema tõelises kujus, mis füüsiliselt ilmub lõputus hulgas elusolendeis, kes hiilgavad ühtse taeva piiritul võlvil, elavad, tunnevad ja mõtlevad, ja ülistavad kõrgeimat ühtsust.
(“De immenso”, 1591)
Henri Bergson (1859-1941)
prantsuse filosoof
Looduse ja meie – või mis ma räägin, meie ja meie enda teadvuse – vahele asetub loor, mis on tavainimese puhul paks, aga kunstniku ja luuletaja puhul kerge ja peaaegu läbipaistev.
(“Naer: essee koomika tähendusest”, 1900)
Tommy Hellsten (1951-)
soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus.
(“Teadja”, 2002)
Francis Bacon (1561-1626)
inglise filosoof
Loodust saab valitseda üksnes talle kuuletudes.
Hermann Hesse (1877-1962)
saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik
Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild looduse ja vaimu vahel.
(“Stepihunt”, 1927)
Mart Helme (1949-)
eesti ajaloolane, ajakirjanik, diplomaat ja poliitik
Inimene on tõesti looduse kroon. Loomad oskavad naerda üksnes rõõmust, inimene ka vihast ja kurjusest.