Loodus
Henri Bergson (1859-1941)
prantsuse filosoof
Looduse ja meie – või mis ma räägin, meie ja meie enda teadvuse – vahele asetub loor, mis on tavainimese puhul paks, aga kunstniku ja luuletaja puhul kerge ja peaaegu läbipaistev.
(“Naer: essee koomika tähendusest”, 1900)
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
šveitsi päritolu prantsuse filosoof
Loodus ei peta meid kunagi, me petame iseennast.
Hesiodos
kreeka luuletaja
Maa on kõigi ema.
Nikola Tesla (1856-1943)
serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides
Valguskiir, mis ehk langes ammusel ajal kaugelt tähelt mõne valitseja silmile, võis mõjutada tema elu, võis muuta rahvaste saatust, võis ümber vormida Maa pinda. Nii peened, nii hoomamatult keerulised on Looduse teed.
(ettekanne, 1893)
Tommy Hellsten (1951-)
soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus.
(“Teadja”, 2002)
Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832)
saksa luuletaja ja näitekirjanik
Looduse üheks suureks põhimõtteks on enda jaoks kõike võrdsustada. Nõnda neelab vaid suurem jõud kõik teised alla.
(zitate.net)
Rein Maran (1931-)
eesti filmioperaator ja -lavastaja
Rästik salvab siis, kui teda ehmatatakse või kui ta jahti peab. Muidu ei ole mõtet, loodus on ratsionaalne, lõbu pärast tapab ainult inimene.
(“Ööbikut ei tohi reeta”, 2011)
Aga meie ainukene võimalus siin maailmas üldse püsima jääda on õppida teisi eluvorme väärtustama. Ilma nendeta oleme absoluutselt kaitsetud, abitud ja mõttetud.
Francis Bacon (1561-1626)
inglise filosoof
Loodust saab valitseda üksnes talle kuuletudes.
