Kasutaja Annilee30 lisatud tsitaadid
"Bob" Marley (1945-1981)
Jamaica reggaelaulja, laulusõnade autor, kitarrist ja rastafari
Sa ei pruugi olla tema esimene, tema viimane ega tema ainuke. Ta armastas varem ja tõenäoliselt armastab ka hiljem. Aga kui ta armastab sind praegu, siis mis saab olla veel olulisem? Ta ei ole täiuslik, aga samas ei ole seda ka sina ja teie kaks ei pruugi olla täiuslikud ka koos, kuid ta paneb sind naerma, sa mõtled asjade üle järele ja tunnistad, et sa oled ainult inimene ja teed vigu, hoiad teda ja annad endast parima. Ta ei pruugi sinu peale mõelda iga sekund, kuid ta annab endast sinule selle, mille sa võid kergelt murda – oma südame. Seega, ära tee talle haiget, ära proovi teda muuta, ära analüüsi ja ära oota enamat, kui ta suudab anda. Naerata, kui ta teeb su õnnelikuks, anna teada, kui sa oled kuri ja tunne temast puudust, kui ta ei ole sinu kõrval.
Tommy Hellsten (1951-)
soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Tehes seda, mida kardad, saad selleks, kes sa tõeliselt oled.
(“Teadja”, 2002)
See, kes on palju andeks saanud, on ka palju armastanud.
Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.
Hirm tuleneb sellest, et ei usuta armastusse ja sellest omakorda tuleneb häbi. Häbitunne on armastuse puudumisest sündinud kogemus. Kui inimene on kogenud armastuse puudust, koguneb temasse häbitunne. See teeb inimese sedavõrd pimedaks, et ta ei näe, mis talle on antud. Sisimas ta küll tajub seda, kuid alahindab ja alavääristab seda. Ta võib isegi öelda, et tal pole üldse mingit väge ja nii tegelikult end täielikult eitada.
Armastust ei õpi tundma, kui seda kunagi proovile ei pane. Keegi ei saa enne kuristikku hüppamist teada, kas keegi püüab ta kuristiku servalt kinni. Alles siis, kui inimene kukub, saab ta kogeda, et teda hoitakse.
Aga kui sa tahad häbitundest vabaneda, tuleb sul oma elu kõige rängem ja ohtlikum küsimus maailmaruumi lennutada, teadmata, kas on üldse olemas keegi, kes sellele vastab. Ja küsimus ise on niisugune: " kas minu jaoks on armastust, kas keegi armastab mind ka siis, kui varjust välja astun? /.../ Alati jääb võimalus, et keegi ei armasta, et sinu jaoks lihtsalt pole mitte kedagi. On vaid tühjus, milles su küsimus kaigub. See on inimese jaoks hukatus, sest ainult armastuses on elu elamist väärt. Ometi ei tea mitte keegi vastust ette, risk on ehtne ja tõeline.
Ainult see armastab ennast, kes on vaadanud silma ka kõigele sellele, mida ta enda juures näha ei tahaks. Kui oled seda tunnistanud, julged end armastusele avada. Ei saa oma nõrkusele silma vaadata, end samal ajal armastusele avamata. Alles siis tead, kes sa oled. Ei ole enam midagi varjata ega peita, kõik on enesele andeks antud“.”Aga mis häbitundest saab“”Armastus sulatab selle endasse. Häbitunne on armastuse vastand, isiksust alavääristav ja hävitav jõud. See hävitab su väärikuse ja tahtejõu".
Ole ehtne, lõpeta teesklemine, heida valed kõrvale, saa nähtavaks.
Häbitunde puhul on küsimus õigupoolest selles, et muretsetakse hirmsasti teiste tunnete pärast: kas nad armastavad sind või ei. Inimene paljastab selle, et ta ei tea, kes ta on. See, kes teab, kes ta on, ei muretse, millise mulje ta teistele jätab ja mida nad temast mõtlevad.
Kui lõpetad jooksmine, oledki üllataval kombel päral.
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus.
