Aga kui sa tahad häbitundest vabaneda, tuleb sul oma elu kõige rängem ja ohtlikum küsimus maailmaruumi lennutada, teadmata, kas on üldse olemas keegi, kes sellele vastab. Ja küsimus ise on niisugune: " kas minu jaoks on armastust, kas keegi armastab mind ka siis, kui varjust välja astun? /.../ Alati jääb võimalus, et keegi ei armasta, et sinu jaoks lihtsalt pole mitte kedagi. On vaid tühjus, milles su küsimus kaigub. See on inimese jaoks hukatus, sest ainult armastuses on elu elamist väärt. Ometi ei tea mitte keegi vastust ette, risk on ehtne ja tõeline.
(“Teadja”, 2002)