Sa ütlesid: „Ma armastan sind.“ Miks küll on kõige ebaoriginaalsem asi, mida me teineteisele öelda saame, just see, mida me kõige rohkem kuulda ihkame? „Ma armastan sind“ on alati tsitaat. Sina ei öelnud seda esimesena ja mina veel vähem, ometi kui sa seda ütled ja kui mina seda ütlen, kõneleme me nagu metslased, kes on avastanud kolm sõna ja kummardavad neid.
(“Kehale kirjutatud”, 1992)