Tsitaadid teemal õnn

Mäletasin vaid, et ta armastab mind, et ta tahab mind, et ma kuulun talle.

(“Koidukuma”, 2008)

Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes.

(“Üle rahutu vee”, 1951)

Peaaegu terve elu olin oodanud temalt väiksemaid ja täidetavamaid soove kui see – ainus ja kõikealistav: et ma oleksin igal hetkel õnne tipul.

(“Kodu maailma lõpus”, 1990)

Vaid kunstnik ja vaba õpetlane kannab õnne kõikjal endaga kaasas.

(Kark von Bursyle, 1816)

Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse.

(“Vanamees ja meri”, 1952)

Niisiis, kui me lepime tõsiasjaga, et Jumal on loonud meid õnnelikuks, tuleb meil endale tunnistada, et kõik, mis tekitab meis kurbust ja meeleheidet, on meie endi süü.

(“Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin”, 1994)