vene romaanikirjanik
Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik – põhimõtted, oma hinge, esivanemate pingutused, kõik võimalused tulevastele põlvedele – et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi. Meis ei ole enam enesekindlust, ei uhkust ega südamesoojust.
(“Elagem ilma valeta!”, 1974)
Olge tasakaalukalt elust üle – ärge peljake õnnetust ja ärge igatsege õnne, sest niikuinii ei kesta kibedus igavesti ega saa magusa mõõt täis. Aitab ju küll, kui külm teid ära ei võta ja kui nälg ja janu ei kärista teie sisikonda. Kui teie selgroog pole murtud, kui teie mõlemad jalad suudavad käia ja mõlemad käed painduvad, kui teie mõlemad silmad näevad ja mõlemad kõrvad kuulevad – miks peaksite te siis veel kellelgi kade olema? Milleks? Teiste kadestamine hävitab kõige rohkem meid endid. Hõõruge oma silmad selgeks ja peske puhtaks oma süda – ja hinnake üle kõige neid, kes teid armastavad ja on teie vastu heatahtlikud. Ärge solvake neid, ärge riielge nendega, ärge iialgi lahkuge neist vihameeles; te ju ei tea, võib-olla on see teie viimane tegu enne arreteerimist ja te jäätegi niisugusena nende mällu!
(“Gulagi arhipelaag” II osa, 1973)
Maailmakirjandus on kui... ühise hingega kollektiivne keha, südamete liit, mis peegeldab inimkonna tugevnevat vaimuühtsust.
(Kõne Nobeli preemia kättesaamisel, 1972)
Me unustame kõik. Me ei mäleta olnut, ajalugu, vaid ainult seda sissetambitud punktiiri, mida ongi tahetud lakkamatu tampimisega meie mällu taguda.
(“Gulagi arhipelaag” I osa, 1973)
Võtsite mu vabaduse ära juba ammu ja te ei saa seda mulle tagasi anda, sest ka teie ise pole vabad.
(“Esimeses ringis”, 1964)
Hea kirjanik on kodumaal nii-öelda teine valitsus. Seepärast ei salligi ükski režiim häid kirjanikke, vaid üksnes keskpäraseid.
Need inimesed, kes olid oma nahal tunda saanud kahtkümmend nelja aastat kommunistlikku õnne, teadsid juba 1941. aastal seda, mida ei teadnud veel keegi maailmas: et kogu maakeral ja kogu inimkonna ajaloos pole olnud õelamat, verisemat ja ühtlasi kaval-riukalikumat režiimi kui bolševistlik, mis ise nimetab end “nõukogulikuks”.
(“Gulagi arhipelaag” V osa, 1973)
