Kurt Vonnegut

Krutsifiksi kõige olulisem sõnum on vähemalt minu jaoks see, kui sõnuseletamatult julmad võivad väidetavalt tervemõistuslikud inimolendid olla, kui nad oma ülemuselt tulnud käske täidavad.

(“Hookuspookus”, 1990)

Kui see pole katki, ära ürita seda parandada.

(“Hookuspookus”, 1990)

Mina tean, mida naised tahavad: hulgaliselt inimesi, kellega rääkida.
Mida mehed tahavad? Nad tahavad palju sõpru ja nad tahaksid, et inimesed nende peale nii palju ei vihastaks.
Miks tänapäeval nii paljud inimesed lahutavad? Sellepärast, et suuremal osal neist pole enam suuri perekondi. Vanasti oli nii, et kui mees ja naine abiellusid, sai pruut endale rohkem inimesi, kellega kõigist asjadest rääkida. Peigmees sai endale rohkem sõpru, kellele lolle nalju rääkida.

(“Kodumaata mees”, 2005)

Kui televisioon keeldub midagi vaatamast, siis seda nagu polekski juhtunud. See suudab kustutada kõike, isegi terveid kontinente, nagu näiteks Aafrikat, mis on nüüdseks üks suur kõrb, kus miljonid ja miljonid lapsed surnuks nälgivad, tuliuus ajalooline aastatuhat silme ees terendamas.

(“Harmagedon tagasivaates”, 2008)

Autosid varastas ta vaid lõbusõitudeks.

(“Tapamaja, korpus viis”, 1969)