Lugemine
Giordano Bruno (1548-1600)
itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist
Veetilk uuristab kivi mitte kaks korda, vaid sageli langedes, nii saab ka inimene targaks mitte kaks korda, vaid sageli lugedes.
Carlos Ruiz Zafón (1964-)
Hispaania kirjanik
Vähesed asjad jätavad lugejasse nii sügava jälje kui esimene raamat, mis tõeliselt südamesse läheb. Need esimesed kujutluspildid, nende sõnade kaja, mille arvame olevat ammu seljataha jätnud, saadavad meid terve elu ning tahuvad meie mällu palee, kuhu me varem või hiljem jälle tagasi pöördume.
(“Tuule vari”, 2001)
Lugemise kunst on kahjuks välja suremas, sest see on väga isiklik kombetalitus; sest raamat on peegel ja me võime sealt leida vaid seda, mis on meis juba olemas; sest lugemisse paneme kogu oma mõistuse ja südame ning see oskus muutub iga päevaga üha haruldasemaks.
Epp Annus (1969-)
Sageli avastan end juurdlemas, kuidas tema seda raamatut luges, mis teda köitis, mis tüütas. Peaaegu soovin, et ta oleks teinud märkmeid ja kriipsutanud sõnu alla, siis saanuks lugeda korraga kahte lugemist, tema ja enda oma.
(“Sina, Matilda”, 2007)
Kristo Kiviorg (1981-)
eesti kirjanik
On oluline vahe, kas sa jõuad ise mingi teadmiseni või loed selle kohta kusagilt. Ise asja tuumani jõudes oskad seda hinnata, mõistad seda, sest teadmine ei pruugi alati tähendada mõistmist.
(“Päikeseküla”, 2010)
Daniel Pennac (1944-)
prantsuse kirjanik
Lugemise aeg on alati varastatud aeg. (Muide just niisamuti nagu kirjutamise aeg või armastamise aeg).
(“Nagu romaan”, 1992)
Lugemise aeg, nagu ka armastamise oma, avardab elamise aega.
Mul pole kunagi lugemiseks aega olnud, kuid mitte miski pole mind kunagi takistanud lõpuni lugemast romaani, mis mulle on meeldinud.
Veel tuleb „aru saada“ sellest, et raamatud pole kirjutatud selleks, et mu poeg, mu tütar või noored üldiselt neid kommenteeriksid, vaid selleks, et nad siis, kui süda kutsub, neid loeksid.
Inimene ehitab maju, kuna on elusolend, kuid ta kirjutab raamatuid, kuna teab, et on surelik. Ta elab teistega koos, kuna on kariloom, kuid ta loeb, kuna teab, et on üksi. Lugemine on talle seltsiks, mis ei hõiva ühegi teise seltsilise kohta, mida aga ükski teine seltsiline ka asendada ei suudaks.
Ralph Waldo Emerson (1803-1882)
ameerika kirjanik ja filosoof
Ära kunagi loe raamatut, mis on vähemalt aasta vana.
(“Society and Solitude: Books”, 1870)
Oliver Goldsmith (1728-1774)
iiri päritolu inglise kirjanik ja luuletaja
Kirjanike arvu kasvades lähevad lugejad paratamatult mugavamaks.
(“The Bee”, 1759)
