Tsitaadid teemal lugemine

Me ei peaks õpetama tähtsamaid teoseid; peaksime õpetama lugemist armastama.

(Richard Evans “B. F. Skinner: The Man and His Ideas”, 1968)

Kui loen raamatut, mis mulle tõeliselt muljet avaldab, pean end enne inimestega suhtlema asumist tõsiselt kätte võtma, muidu võidakse mind imelikuks pidada.

(“Anne Franki päevik”, 1947)

Räägitakse, et nagu vanad põllud
annavad igal aastal uue saagi,
nii annavad vanad raamatud lahkesti
uusi teadmisi neile, kes tahavad õppida.

(“The Parliament of Fowls”)

Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.

(“The Tatler”, 1709-1711)

Enamik tänaseid raamatuid on eilse lugemise viljad.

Ma mõtlen, on elus üks aeg, kui sa loed raamatuid. Aga see võiks viia su aega, kui sa neid enam ei loe. Sest muidu see on ju ilmaaegu. Kui sa pead sinna aina lisama ja lisama, siis see on ju nagu sõelapõhi. Sa loed, mitte selleks, et teadmisi koguda, vaid selleks, et aru saada. Et välimine teadmine ja sisemine olek kokku jookseksid, resonantsi läheksid. Siis ei tohiks raamatuid enam vaja olla, siis see peaks juba ise edasi töötama. Või kui sa siis veel loedki, ja miks mitte, siis on see nagu palveveski keerutamine. See ei vii kuhugi, see toob su paremal juhul siiasamasse, kus sa oled.

(“Flandria päevik”, 2007)