Thomas Carlyle

Hästikirjutatud Elu on sama harv nähtus nagu hästielatud Elu.

(“Critical and Miscellaneous Essays”, 1827)

Kõik, mida inimkond on teinud, mõelnud, saavutanud või läbi elanud, kõik see on säilinud raamatute võluvarasalves.

(“Heroes and Hero Worship”, 1840)

Korralik palk korraliku päevatöö eest: kas on valitsetav iial valitseja käest midagi õiglasemat nõudnud.

(“Past and Present”, 1843)

Töö on parim ravim kõigi inimkonda tabanud tõsiste haiguste ja hädade vastu.

(Kirikuõpetaja pöördumine, Edinburgh, 1866)

Ma ei usu asjatundmatute indiviidide kollektiivsesse mõistusesse.

(“Aforismide raudvara”, 2007)

Inimese esmane kohustus on hirmu ületamine. Seni, kuni inimesel värisevad põlved, jäävad tema teod orjalikuks.

(“On Heroes and Hero Worship and the Heroic in History”, 1841)