Tsitaadid teemal kirjutamine

Või on poeesia võib-olla inimese haigus, nagu pärl on ainult haiguslik produkt, mille all pärlkarp kannatab.

Võib-olla ei peaks kunagi hommikul seda lugema, mis südaöösel kirjutatud: hommik ja südaöö ei mõista teineteist või nad mõistavad võõriti.

(“Ma armastasin sakslast”, 1935)

Kui raamat on teie peas olemas, tuleb see valmis kirjutada, et temast lahti saada. See on katarsis, see on enese kergendamine.

(“Loovus. Sisemiste jõudude vallapäästmine”, 1999)

Halva raamatu kirjutamine nõuab täpselt sama palju vaeva nagu hea raamatu kirjutamine; ka sellesse paneb autor tükikese hingest.

(“Point Counter Point”, 1928)

Olla õnneliku välimusega on õnneasi, osata aga lugeda ja kirjutada on looduseand.

(“Palju kära ei millestki”, 3, 1598-1600)

Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik.

(“Tõde ja õigus” III, 1931)