Tsitaadid teemal ilu

See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstraktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed.

(“Hingede öö”, 1953)

Kunstniku väljendatud ilu ei saa meis äratada kineetilist emotsiooni või puhtfüüsilist aistingut. See äratab või peaks äratama, indutseerib või peaks indutseerima esteetilise staasise, ideaalse kaastunde või ideaalse hirmu — staasise, mida tekitab, pikendab ja lõpuks ka lahendab ilu rütm, nagu ma seda nimetan.

(“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916)

Kunst on see, mis loob elu, loob huvi, loob tähtsuse, et me nende üle mõtiskleksime ja neid rakendaksime, ning ma ei tea midagi, mis võiks selle protsessi ilu ja jõudu asendada.

(Kirjast H. G. Wellsile, 1906)

Ilu, nagu ta oli avastanud on nii võimalustevaene. Inetus seevastu aga lõputult varieeritav.

(“Lepitus”, 2001)

Patt on asi, mis kirjutab end inimese näkku.

(“Dorian Gray portree”, 1891)

Sa peaksid endalt küsima, kas kõigel, mida sa siin elus teed, oleks sama ilu ja tähendus, kui poleks lõppjoont, viimast piiri.

(“Valge Müra”, 1985)