prantsuse lendur ja kirjanik
See, mida ma näen, ei ole muud kui väline kest. Kõige tähtsam on nähtamatu...
(“Väike prints”, 1943)
Praegu pole sa mulle muud kui üks pisike poiss, täpselt samasugune kui sada tuhat teist väikest poissi, ja mul pole sind tarvis. Ning ka sinul pole mind tarvis. Mina olen sulle rebane nagu sada tuhat teist rebast. Aga kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis.
Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed.
Ja siin on mu saladus, väga lihtne saladus — ainult südamega võib õigesti näha, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib./--/ Võim põhineb mõistusel.
Sa vastutad kõige eest, mis sa taltsutanud oled.
Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru.
Igasugune püüdlus on ilus.
(“Tsitadell”, 1948)
Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses.
Suured inimesed ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama.
Kui tahetakse teravmeelne olla, siis juhtub, et natuke valetatakse.
Aedniku surm ei vigasta kuidagi puud. Kuid kui sa ohustad puud, siis sureb aednik kahekordselt.
