Tsitaadid teemal ilu

Ilu hoomame kujutlusvõimega, mida vaigistavad kõige rahuldavamad tajutavussuhted. Esimene samm tõe poole on mõista intellekti enda raame ja haaret, käsitada intellektsiooniakti ennast.

(“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916)

Kunst on see, mis loob elu, loob huvi, loob tähtsuse, et me nende üle mõtiskleksime ja neid rakendaksime, ning ma ei tea midagi, mis võiks selle protsessi ilu ja jõudu asendada.

(Kirjast H. G. Wellsile, 1906)

Ilu, nagu ta oli avastanud on nii võimalustevaene. Inetus seevastu aga lõputult varieeritav.

(“Lepitus”, 2001)

Surm imes sinust hingeõhu mee, kuid pole jagu saanud veel su ilust.

(“Noorkuu”, 2006)

Midagi kasulikku pole ühegi jumalaga peale hakata, need on rohkem nagu sõled või helmed, lihtsalt ilu pärast.

(“Mees, kes teadis ussisõnu”, 2007)

Ühiskond või vähemalt tsiviliseeritud ühiskond ei ole kunagi eriti valmis uskuma midagi halba neist, kes on ühteaegu rikkad ja võluvad.

(“Dorian Gray portree”, 1891)