Tsitaadid teemal hirm

Suurema osa oma emotsioonidest asendab inimolevus hirmuga.

(“Veronika otsustab surra”, 1998)

Kui me õpiks hirmust jagu saama, siis võiks me igavesti elada.

(“Valge Müra”, 1985)

On kaks varianti — kas sina oled hirmu peremees või valitseb tema sinu üle.

(“Päikeseküla”, 2010)

Meid ei peaks enam kummitama okupatsiooniaegne hirm: kas meie, meie keel ja meie kultuur jääb püsima.

Me oleme saanud hakkama. Ja saame ka edaspidi.

(Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 24. veebruar 2011)

Me peaksime elama vaikses õnneuimas, nagu jumalad. Aga me elame vaikses hirmus, nagu need budistlikud jumalad, kes on küll võimsad, aga ometi piiratud, haletsusväärsed, inimesest alamad, sest neil puudub üks: võime mõista, vabaneda.

(“Flandria päevik”, 2007)

Kaastunne on emotsioon, mis tarretab teadvuse kõige juures, mis on inimkannatustes tõsist ja püsivat, ning seob seda kannatava inimesega. Hirm on emotsioon, mis tarretab teadvuse kõige juures, mis on inimkannatustes tõsist ja püsivat, ning seob seda varjatud põhjusega.

(“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916)