Hirm
Don DeLillo (1936-)
ameerika kirjanik
Hoopis hirm on ebaloomulik. Välk ja kõuekõmin on ebaloomulikud. Sellisena nagu need asjad on, ei kannata me neid välja. Me teame liiga palju. Sellepärast meil tulebki abi otsida mahasurumisest, kompromissidest ja maskeerimisest. Niimoodi saame universumis ellu jääda. See on loomulik.
(“Valge Müra”, 1985)
Philip Pullman (1946-)
inglise kirjanik
Võib-olla ei talita me iga kord õigesti, sellepärast et valesti talitamine paistab ohtlikum ja me ei taha oma hirmu välja näidata, ja siis lähme ja teeme just nimme valesti, kuna see on ohtlik. Hirmu varjamine on meie meelest olulisem kui õige otsuse tegemine.
(“Vaigust kiiker”, 2000)
Oscar Wilde (1854-1900)
iiri kirjanik
Hirm ühiskonna ees, mis on kõlbluse aluseks ja hirm jumala ees, mis on usu saladus — need kaks asja valitsevad meid.
(“Dorian Gray portree”, 1891)
Birk Rohelend
eesti kirjanik
Ma olen mõelnud — kes on need reeglid paika pannud?Missugusel kuratlikul kombel töötleb kõikvõimalikku infot isehakanud statistikaamet meie ajus, nii et me üritame kõike uut mugandada olemasolevaga, püüame alati leida seoseid eelnevalt kogetuga ja tõmmata paralleele?Milleks see vajalik on?Kas me kaitseme ennast kõige uue eest, mis ähvardab lõhkuda meie maailmapilti?On see hirm, paljas, inetu hirm võõra ees? Usalduse puudumine? Enesealalhoiuinstinkt, mis üritab kõigest väest säilitada stabiilsuseillusiooni?Miks ei ole kunagi võimalik ühtegi inimest päriselt tundma õppida?Õppida tundma tema endana? Ma vaatan teda ja minu ajus jookseb sajaleheküljeline eelarvamuste, hinnangute, skeemide jada. Statistikaamet analüüsib selle olemust. Ma võin kihla vedada, et sama toimub ka tema peas. Võib-olla olen mina lihtsalt oma peas toimuvast rohkem teadlik.Ma peaksin vist mõtlema vähem... või siiski rohkem.
(“Enesetapjad”, 2009)
Bruno Bettelheim (1903-1990)
Austria päritolu Ameerika lastepsühholoog ja -kirjanik
Lapse ebarealistlik hirm nõuab ebarealistlikke lootusi.
(“Muinasjuttude võlujõud”, 1976)
Tommy Hellsten (1951-)
soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Olen nii hirmunud ja üksi, ei looda mitte kellegi peale. Ärge tulge lähedale, see võib äratada minus lootuse, aga ma ei julge enam pettuda. Mul on puudu nii paljust, mitte kellelegi pole midagi anda. Hoidke eemale, ma ei taha, et te mind nutmas näete.
(“Teadja”, 2002)
Ainult see armastab ennast, kes on vaadanud silma ka kõigele sellele, mida ta enda juures näha ei tahaks. Kui oled seda tunnistanud, julged end armastusele avada. Ei saa oma nõrkusele silma vaadata, end samal ajal armastusele avamata. Alles siis tead, kes sa oled. Ei ole enam midagi varjata ega peita, kõik on enesele andeks antud“.”Aga mis häbitundest saab“”Armastus sulatab selle endasse. Häbitunne on armastuse vastand, isiksust alavääristav ja hävitav jõud. See hävitab su väärikuse ja tahtejõu".
Tehes seda, mida kardad, saad selleks, kes sa tõeliselt oled.
