Toomas Hendrik Ilves

Tartu rahuleppega kinnistatud Eesti riik peab püsima jääma. Selleks peame oma rahu kaitsma ja kinnistama iga päev. Me peame selleks teadma oma puudusi ja tugevaid külgi. Ühtedega võitlema ja teisi kinnistama.

(Kõne Tartu rahu aastapäeva aktusel, 2011)

Sallivus nõrgemate ja teistsuguste suhtes peab ilmnema me tegudes enne tragöödiaid, mitte tagantjärele näpuga näidates.

(Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 24. veebruar 2011)

Riigi majanduse heaolu on tähtis. Ent niisama tähtis on meie vaimne heaolu. Põhiväärtuste kindlus. Usk heasse tulevikku.

(Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 24. veebruar 2011)

Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel.

(Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõne, 24. veebruar 2011)

Kas tõesti? Ei või olla! Ei usu! Naeruvääristame omi, ostame kalli raha eest teiste puhutud soola. Ja tunneme valu igast kriitikanoolest, ka siis, kui selle ots on kastetud kadeduse mürki

(2011/2012 aastavahetuse kõne)

Väikeriigi tugevus ja võlu ongi selles, et eraelus tunneb minister töömeest ja kirjanik talunikku ning neil on teemasid, mida omavahel arutada. Väikeriik toimib edukalt vaid siis, kui ta on sisemiselt demokraatlik ja avatud.

(“Kõne võidupüha paraadil Viljandis”, 2010)