Tsitaadid teemal surm

Enamik inimesi kardavad nii kangesti suremist, et nad on hakanud kartma elamist.

(“Uued ilmutused: jutuajamine Jumalaga”, 2002)

Õnnetus pole mitte see, kui sured, ilma et su unistused oleks täide läinud, vaid õnnetus on mitte unistada... Häbiasi pole mitte see, kui sa ei püüdle tähtede poole, vaid see, kui sul pole tähti, mille poole püüelda.

Maailmas on vaevalt kümmekond inimest, kelle surm rikuks minu lõunasöögi, ja üks või kaks inimest, kelle surm purustaks minu südame.

(Kiri Hannah Macaulay'le, 1833)

Keda jumalad armastavad, see sureb noorelt.

(“Moyostikhoi”, u 300 eKr)

Kui ma suren, kallis,
ära laula kurbi laule.

(“When I am Dead”)

Surm on inimloomuse privileeg
Ja elu ilma selleta pole elamist väärt.

(“The Fair Penitent”, 1703)