Robert Browning

Sinu töö on maalida inimeste hingi.

(“Fra Lippo Lippi”, 1855)

Kes teab, võib-olla saabub maailma lõpp juba täna õhtul?

(“The Last Ride Together”)

Seal seinal on minu viimane maal hertsoginnast,
näib, nagu oleks ta elus.

(“My Last Duchess”, 1842)

Mis kaval rästas, kordab iga viisi veel ja veel,
et sa ei kahtleks tema võimes ühtelugu
ühtviisi joovastavalt laulda sama lugu!

(“Home Thoughts from Abroad”, 1845)

Kui häbematult otsad kokku tõmbame,
ei mõtle kaugemale tulevikule,
vaid hetkekasule, siis üks, mis kindel,
me kaotajaks jäänd äririndel.

(“A Grammarian's Funeral”)