Lord George Gordon Byron

/---/
Nii igav on mul nende seas,
kes lipitsevad võimu pärast,
ei sõbraks, vaenlaseks neid pea-
nad mulle võõrad pidusäras.
Too tagasi mu sõbrad truud,
kel tundmusi ei muuda aeg,-
siis ma ei vaja miskit muud,
seltskonnast tühisest siis pean!
/--/

(Laps olla muretuna veel)

See veider on, ent õige; eks tõde ikka ole veider,
ehk veidramgi kui väljamõeldud lugu.

(“Don Juan”, 1819-1824)

Ela hästi, kui ei kanna
elutee meid kokku eal!
Kui ka andeks sa ei anna-
mõtlen sinust ainult head!

(Ela hästi!)

Ilu kui saatuslik kingitus.

(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)

On olnud nii — nii jääb — siin päikse all,
et paljud töökad käed üht peavad üleval.

(“Korsaar”, 1814)

Luigena las laulan enne surma.

(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)