Lord George Gordon Byron

On olnud nii — nii jääb — siin päikse all,
et paljud töökad käed üht peavad üleval.

(“Korsaar”, 1814)

Jumalaga! Ning kui igavesti,
siis ikka igavesti jumalaga.

(“Ela hästi”)

Püha Peetrus istub paradiisi väravas,
tal võtmed roostes, tuhmunud on lukk:
on vähe kadunukesi käind sisse palumas.

(“The Visions of Judgement”)

Surm ees ja häving tema kannul!

(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)

Kui veider: hinge tuleläte
saab surnuks puhutud kui nõuab säte.

(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)

/---/
Nii igav on mul nende seas,
kes lipitsevad võimu pärast,
ei sõbraks, vaenlaseks neid pea-
nad mulle võõrad pidusäras.
Too tagasi mu sõbrad truud,
kel tundmusi ei muuda aeg,-
siis ma ei vaja miskit muud,
seltskonnast tühisest siis pean!
/--/

(Laps olla muretuna veel)