Robert Burns

Vabadus ja viski käivad käsikäes,
nüüd põhjani joo klaas!

(“The Author's Earnest Cry and Prayer”)

Iga löök viib priiusele! —
võitleme või sureme!

(“Bruce before Bannockburn”)

Käes on päev ja käes on tund,
lähenemas rindejoon,
lähenemas Edward uhke
orjaahelatega!

(“Bruce before Bannockburn”)

Teeb nooruk ülestähendusi teie seas,
ja uskuge, need näevad trükivalgust.

(“On the late Captain Grose's Peregrinations through Scotland”)

Siin koidust ehani tööd rügame,
et aadlist võrukaela nuumata.
Ja lohutav on üksnes teadmine,
et ükskord hauas saama puhata.

(“Vabadusepuu”)

Surm! Vaese mehe armas sõber,
sa kalleim kaimudest!
Kui olen vana, ihu nõder,
mul rõõm on puhkusest!
Kel rikkust, vara, kardab sind —
nad troonilt kisud maha;
Ent kerge surres selle rind,
kel taskus puudub raha.

(“Man Was Made to Mourn”, 1786)