Tsitaadid teemal surm

Kriitika pole kunagi surmanud seda, kes peab elama, ja kiitus pole kunagi elus hoidnud seda, kes peab surema.

Kui usku surmajärgsesse ellu ei ole, siis on «kõik lubatud».

(“Vennad Karamazovid”, 1879-1880)

Minu religioon on elada ja surra kahetsusteta.

Mulle näib, et kui teil või minul tuleb valida kahe mõtte või teo vahel, peaksime meeles pidama oma surma ja püüdma elada nii, et meie surm ei tooks maailmale rõõmu.

(“Hommiku pool Eedenit”, 1952)

Võid valada pisaraid kurvastusest, et ta on lahkunud,
või naeratada, rõõmustades selle üle, et ta üldse elas.

(“She Is Gone”, valitud Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ema matusetseremoonia sissejuhatuseks, 9. aprill 2002)

Nüüd algab müsteerium.

(Viimased sõnad, 1887)