Tsitaadid teemal surm

Koheldes surnuid nii, nagu oleksid nad täiesti surnud, jääb meil puudu armastusest; koheldes neid aga nii, nagu oleksid nad täiesti elus, jääb meil puudu mõistusest. Seepärast ei maksa teha kumbagi.

(“The Book of Rites”, c. 500 eKr)

Maailmas on vaevalt kümmekond inimest, kelle surm rikuks minu lõunasöögi, ja üks või kaks inimest, kelle surm purustaks minu südame.

(Kiri Hannah Macaulay'le, 1833)

Keda jumalad armastavad, see sureb noorelt.

(“Moyostikhoi”, c. 300 eKr)

Surm on inimloomuse privileeg
Ja elu ilma selleta pole elamist väärt.

(“The Fair Penitent”, 1703)

Sa ära leebelt pimedusse astu,
vaid valguse eest võitle, võitle —
vii eluõhtu hõõguv raev öö vastu.

(“Do Not Go Gentle”, 1945)

Minu religioon on elada ja surra kahetsusteta.