inglise ajaloolane
Maailmas on vaevalt kümmekond inimest, kelle surm rikuks minu lõunasöögi, ja üks või kaks inimest, kelle surm purustaks minu südame.
(Kiri Hannah Macaulay'le, 1833)
Luulet kirjutada, vist isegi mõnuga lugeda ei saa ilma teatud vaimse kiiksuta.
(Essee “On Milton”)
Surnud ei paku konkurentsi. Nad ei muutu. Platon ei tusatse. Cervantes ei ärritu. Demosthenes ei tee iial midagi mõistusevastast. Dante ei viida aega. Ükski poliitiline erimeelsus ei kanguta paigast Cicerod. Bossuet'd ei pane kohkuma ükski ketser.
(Essee “Lord Bacon”)
Inimene, kes peab end kriitikuks ingliskeelse kirjasõna hõrgutiste alal, peab tundma Piiblit nagu oma viit sõrme.
(Kiri õele, 1831)
Miski pole tarbetum kui mingi üldine käitumisreegel.
(“Aforismide raudvara”, 2007)
Sai sõna sangarlik Horatius,see vapper vahimees:“On maa peal kõigil sama saatus,surm seisab silme ees.Kuis teisel viisil saakski surra,kui saatust sallides,austades esivanemate põrmupalvetage jumalakodades?”
(“Lays of Ancient Rome: Horatius”, 1842)
