Tsitaadid teemal surm

Kui veider: hinge tuleläte
saab surnuks puhutud kui nõuab säte.

(“Childe Haroldi palveränd”, 1818)

Sa ära tapa; tarvis pole hoida
ka liiga agarasti hinge sees.

(“The Latest Decalogue”, 1862)

“Rannarahvas saab surra vaid mõõna ajal,” seletas härra Peggotty. “Sündida ei saa nad enne, kui vesi on juba üsna kõrgel, kõige parem sündimise aeg on tõus. Mõõnaga minnakse teise ilma.”

(“David Copperfield”, 1849-1850)

Ei selle vastu abi saa, mind suudle, jättes Jumalaga.

(Sonetid, 61)

Nüüd teen ma ühe pisikese pausi.

(Viimased sõnad)

Surmal on elu väljalaskmiseks tuhat ust.
Ühe neist leian mina.

(“A Very Woman”, u 1625)