Tsitaadid teemal surm

Suremine on üks tähtsamaid asju, mida eales teeme. See on lahkumine lavalt, meie hiilgava eluepopöa viimane vaatus. Tegelikult on surm kolmas vaatus, just selleks vaatuseks jõuab pinge haripunkti.

(Ajalehes Guardian, 2. detsember 1995)

Kui te mind pärast surma lahti lõikate, leiate minu südamest “Calais”.

(Raphael Holinshd “Chronicles”, 1577)

Inimese esimene patt,
vili keelatud puult, selle surmav maitse
tõi maailma surma ja kõik muud hädad.

(“Kadunud paradiis”, 1667)

Põgenesin, hüüdes Surma;
värisedes selle võika Nime kõlast, ohkasin.

(“Kadunud paradiis”, 1667)

Jaheda ükskõiksusega lahkus ta tüütuks muutunud maailmast, nagu astutakse välja räpasest kõrtsist, jätkamaks teekonda lootuses paremale öömajale.

(Kiri, 1759)

Palun teid jumalakeeli, härrra ülem, toimetage mind ilusti üles, aga jätke allatulek minu enda hooleks.

(Londoni Toweri ülemale enne hukkamist)