Tsitaadid teemal surm

Elavad ja surnud – neis kajastub üks ja seesama ning kõikehõlmav eksistents.

(“Väikese Veronika kolm küünalt”)

Kui surm paistaks vähem veider ja talle pööratakse vähem tähelepanu, siis sa tajuks oma isiksust seoses surmaga palju vähem, ja ka hirm muutuks väiksemaks.

(“Valge Müra”, 1985)

Kui öösel hulgud siin, sea surma jaoks end valmis sa
ja enne õhtusööki testament allkirjasta.

(“London”)

Sa pole surmaks loodud, surematu Lind!
Ei nälginud sugupõlved hambu haara sind.

(“Ode to a Nightingale”, 1818)

Suremine on üks tähtsamaid asju, mida eales teeme. See on lahkumine lavalt, meie hiilgava eluepopöa viimane vaatus. Tegelikult on surm kolmas vaatus, just selleks vaatuseks jõuab pinge haripunkti.

(Ajalehes Guardian, 2. detsember 1995)

Kui te mind pärast surma lahti lõikate, leiate minu südamest “Calais”.

(Raphael Holinshd “Chronicles”, 1577)