Tsitaadid teemal surm

Surm on neelatud võidusse! Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?

(Pauluse esimene kiri korintlastele 15:54-55)

Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia.

(Pauluse esimene kiri Timoteosele 6:7)

Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam, sest endised ajad on möödunud.

(Johannese ilmutus 21:4)

Õigete hinged on aga Jumala käes
ja neid ei puuduta ükski piin.
Rumalate silmis näivad nad olevat surnud,
ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks,
lahkumist meie keskelt hukatuseks;
nemad aga on rahus.

(Saalomoni tarkuseraamat 3:1-3)

Lahkumise tund on saabunud ja me seisame teelahkmel: mina surma, sina ellu. Jumal üksi teab, kumb neist parem on.

(“Phaidon”)

Su kustund silmad võõras käsi sulges
sind võõras käsi seadis kirstu hellalt,
käis võõraid lilledega kalmu juures,
üht võõrast austamas ja leinamas kui ennast.

(“Elegy to the Memory of an Unfortunate Lady”, 1717)