Tsitaadid teemal noorus

Noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida “Hernanile”.

(“Virginibus Puerisque”, 1881)

Senikaua, kuni naine saab välja näha omaenda tütrest kümme aastat noorem, on ta täiesti rahul.

(“Dorian Gray portree”, 1891)

Noorus on haigus, millest iga päevaga vähehaaval paranetakse.

Mis õnnis tunne elus olla koidikul,
ent noorusaeg — see oli paradiis.

(“The Prelude”)

Noorus kingib küll armastust ja roose, aga vanadus jätab meile siiski alles sõbrad ja veini.

(“National Airs” (luuletus “Spring and Autumn”, 1. salm), 1815)

Kool on selles mõttes hea leiutis, et pikendab meie noorusaega. Teate seda ütlust, et kui on lõbus, siis aeg lendab? Kool välistab juba oma loomusega üldjuhul igasuguse lõbu, seega hakkab aeg venima ja noorus tundub pikem.

(“Nullpunkt”, 2010)