...puudus see, mis noort inimest kõige rohkem vormiks – teiste omavanuste seltsimehelik kamp. See võis olla halb ja ebameeldiv taluda, kuid sel oli ka oma hea külg – Juulius Kilimit säilitas vähemalt oma parema osa – oma põhimõtted.
(“Rohtaed”, lk. 84, 1942)