Tsitaadid teemal muusika

Esimene, kes mulle tõeliselt muljet avaldas, oli Elvis.

(Hunter Davies “The Beatles”, 1968)

Hääl, mida kuulen põgeneval ööl
ja muiste keisrit kui ka narri köitis.
Võib-olla sama laul kord tungis südamesse
ka Ruthile, kes koduigatsusest nuttis,
kui seisis keset võõrast viljapõldu.

(“Ode to the Nightingale”, 1818)

Mis kaval rästas, kordab iga viisi veel ja veel,
et sa ei kahtleks tema võimes ühtelugu
ühtviisi joovastavalt laulda sama lugu!

(“Home Thoughts from Abroad”, 1845)

Kui võlts on magus heli,
kui lonkab takt ja hüljatakse suhet!
Nii on ka inimelu-muusika.

(“Kuningas Richard Teine”, 2. osa, 5, 1595-1596)

Laulude kirjutaja amet on parim, sellele järgneb laulja oma.

(“On Everything”, 1909)

Lõhn, nagu ka muusika, salvestab mälestusi.

(“Väikeste asjade jumal”, 1997)