Tsitaadid teemal muusika

Tulgem, hõisakem Jehoovale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituselauludega.

(Laulud 95: 1-2)

Peamine erinevus klassikalise muusika ja džässi vahel on, et esimese puhul on muusika alati tähtsam kui esitus, samal ajal kui džässi esitus on alati tähtsam sellest, mida esitatakse.

(Ajalehes Times, 10. juuni 1994)

Üks väljapaistev briti ajaloolane... väidab, et soololaul on enam hinnatud aristokraatlikus seltskonnas ning ühis- ja koorilaul demokraatlikus.

(“A Mingled Chime”, 1944)

Mõned ütlevad: sinjoor Bononcini
Händeliga võrreldes on könn;
Teised väidavad, et paremini
Händel küünalt hoidma sobiv on.
Hämmastav, et vaidlus tuline,
selle üle käib, kas parem “do” või “re”.

(Epigramm heliloojate George Frederick Händeli ja Giovanni Bononcini võistlemisest)

Ma ei oska laulda. Olen lauljana täiesti lootusetu. Kui laulan, muutun kurvaks. Kurvad on ka need, kes juhtuvad minu laulu kuulama. Nende kurbus on kindlasti veel suurem.

(“Artemus Ward, His Travels”, 1865)

[Mozarti kohta] Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile.

(Jack Brymer “From Where I Sit”, 1979)