John Keats

Hääl, mida kuulen põgeneval ööl
ja muiste keisrit kui ka narri köitis.
Võib-olla sama laul kord tungis südamesse
ka Ruthile, kes koduigatsusest nuttis,
kui seisis keset võõrast viljapõldu.

(“Ode to the Nightingale”, 1818)