Tsitaadid teemal jumal

Jumal on kera, mille keskpunkt on kõikjal, aga mille pinda pole mitte kusagil.

(“Aforismide raudvara”, 2007)

Niikaua, kui inimene on maapeal, on Jumal taevas, ainult tema nimi võib muutuda.

(“Karukell, kurvameelsuse rohi”, 1982)

Palve on väikese Jumala osakese soov, mis esitatakse suuremale Jumalale.

(“Tee armastuse juurde: tervenemise vaimsed võimalused”, 1995)

Nooruses Jumalat südames kandsin!
Vanaduspäevil mind meeles ta peab.

(“The Old Man's Comfort, and how he Gained them”, 1838)

Ma ei usu Jumalasse, sest ma usun inimesse.

Kaos, millesse ta ind end kutsus, oli külm ükskõikne enesetundmine. Mitte ainu-, vaid paljukordselt oli ta teinud surmapattu, ja teadis, et kuigi seisab juba esimese patuga igavese hukatuse ohus, korrutab iga järgnev patt süüd ja karistust aina juurde. Tema päevad ja ööd ja mõtted ei toonud mingit lunastust, sest enam ei kastnud ta hinge pühitseva jumalaarmu lätted.

(“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916)