Heinrich Heine

Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust.

(“Aforismide kuldvara”)

Või on poeesia võib-olla inimese haigus, nagu pärl on ainult haiguslik produkt, mille all pärlkarp kannatab.

[Jumala kohta] Muidugi andestab ta mulle, see on ju tema töö.

(Viimased sõnad)

Me küsime üha uuesti ja uuesti, kuni peatäis mulda meie suu sulgeb – aga on see vastus?

(“Laatsarus”, 1854)

Ande tunneme ära üheainsa avalduse järgi, kuid iseloomu tundmaõppimiseks on vaja pikaajalist ja kestvat suhtlemist.