Tsitaadid teemal lapsepõlv

Lapsepõlvest on pärit mitte üksi sinu helged mälestused vaid ka pimedad eelarvamused.

(“Meenutusi eikuhugi”, 1987)

Ei elu ega noorus liigutanud temas, nagu oli liigutanud neis. Ei olnud ta tundnud teistega seltsimise lõbu ega toore meheliku tervise jõudu ega pojalikku austust. Miski peale külma ja julma ja armastuseta himu ei liigutanud tema hinges. Tema lapsepõlv oli surnud või kadunud, ja koos sellega ka lihtsateks rõõmudeks võimeline hing, ning nüüd triivis ta kesk elu nagu aher ja õõnes kuu.

(“Kunstniku noorpõlveportree”, 1916)

Mis üldse lapsepõlvest alles jääb? Unenäod, milles sa jõuad oma esimesse koju ja püüad ust avada, kuigi tead, et seal kedagi ei ole? Ja oled uuesti nii väike, et ei ulata lingist kinni võtma. Lõhnad? Või see juba hetk lasteaias, kui kõik on magama jäänud, aga sina püsid kogu “vaikse tunni” oma asemel ärkvel, sest oled äkki aru saanud, et kunagi tuleb surm. Päriselt.

(“Janu”, 2005)