Tsitaadid teemal inimese eluiga

Vanem mees, sa parem neist
noorusega hooplejaist.
Möödub aeg, nad töntsid jalust,
külmetavad, krõnksus valust;
sina aga endine
vana mees mu südames.

(“A Song of a Young Lady to Her Ancient Lover”)

Murekurruta kulm on lapsel,
silmis imede ulm!

(“Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi”, 1872)

Armastan kõike, mis on vana: vanu sõpru, vanu aegu, vanu kombeid, vanu raamatuid, vana veini.

(“She Stoops to Conquer”, 1773)

Kuigi teie kõrgeaulisus pole veel oma noorpõlvest puhtalt mööda jõudnud, on teil siiski ka teatav küpse ea maik juures, mingi ajalise soola kõrvalmaik.

(“Kuningas Henry Neljas”, 2. osa, 1, 1591)

Nooruses Jumalat südames kandsin!
Vanaduspäevil mind meeles ta peab.

(“The Old Man's Comfort, and how he Gained them”, 1838)

Noorus on imeline, vanadus üksildane,
noorus on tuline, vanadus jääkülm.

(“Laul Haiavatast”, 1855)