Henry Wadsworth Longfellow

Pole suuremat leina sellest, mis ei kõnele.

(“Hyperion”, 1839)

Oli kord väike tüdruk
Kel laubal väike kihar
täpselt keskel otsmikul;
ta oli hea,
väga, väga hea.
Ka väga halb võis ta olla vahel.

(“There was a Little Girl”)

Noorus on imeline, vanadus üksildane,
noorus on tuline, vanadus jääkülm.

(“Laul Haiavatast”, 1855)

Paljud inimesed ei lase oma põhimõtetel juurduda, vaid kisuvad nad iga natukese aja tagant välja... et näha, kas nad kasvavad.