Igal ametlikul külaskäigul peaks seltskonda kuuluma ka mõni laps, et oleks, kellest rääkida.
(“Mõistus ja tunded”, 1811)
Abieluõnn on täiesti juhuse asi.
(“Uhkus ja eelarvamus”, 1813)
“Kardan,” vastas Elinor, “et töö meeldivus ei tähenda alati selle kombelisust.”
(“Mõistus ja tunded”, 1811)
Rumalad mehed on lõpuks ainsad, kellega tasub tutvust pidada.
(“Uhkus ja eelarvamus”, 1813)
Kõikehõlmava pettumuse eest kaitsevad meid ainult väikesed äpardused üksikasjades.
(“Uhkus ja eelarvamus”, 1813)