Tsitaadid teemal inimese eluiga
Inimese eluiga
Vanadus, sind jälestan, noorus, sind ma imetlen.
(“Kirglik palverändur”, 1599)
Nooruses Jumalat südames kandsin!
Vanaduspäevil mind meeles ta peab.
(“The Old Man's Comfort, and how he Gained them”, 1838)
Noored ei suuda vanade heaks teha muud, kui neid šokeerida ja ajaga kaasa vedada.
(“Fanny's First Play”, 1911)
Neljakümne ja viiekümne vahel on mees oma olemuselt kas stoik või saatür.
(“The Second Mrs Tanqueray”, 1893)
Kaheksakümneselt valitseb tahe, kolmekümneselt taip ja neljakümneselt arvamus.
(“Poor Richard's Almanack”, 1735)
Mineviku ülistamine oleviku arvel on vanaduse tunnus.
(Lady Holland “Memoir”, 1855)
Jah, kord haljail päevil,
kui olin roheline, verest külm,
nii ütlesin.
(“Antonius ja Kleopatra”, 1, 1606-1607)