Tsitaadid teemal inimese eluiga

Maailm hakkab vist vanaks jääma, vaata, kui mõistlikult viimasel ajal riides käiakse..

(“Laisa mehe laisad mõtted”, 1889)

Kas pole teil niisked silmad, kuiv käsi, koltunud pale, valge habe, kuivetuv reis, kasvav kõht? Kas pole teil kähe hääl, raske hingamine, paks lott, kõhn naljameel? Ja kõik teie küljes vanadusest kängu jäämas? Ja teie tahate end ikka veel nimetada nooreks?

(“Kuningas Henry Neljas”, 2. osa, 1, 1591)

Vanadus ei tekitagi nii palju ebamugavust, kui osatakse seda võtta kui kallist külalist, keda ei sunnita öö läbi tantsu vihtuma ega kasutata rahva ees eputamiseks.

(Kiri)

Maailm on lava
ja mehed-naised kõik vaid näitlejad.
Nad ilmuvad ja kaovad. Inimlapsel
on elus palju osi; vaatusteks
on seitse eluiga...

(“Nagu teile meeldib”, 2, 1598-1600)

Kakskümmend aastat oled tipptegija, ent siis saab sinust äkitselt vana krõnks.

(Ajalehes Guardian, 1966)

Kes hästi elab, elab kaua: meie eluiga
ei tasu mõõta aastate või tundidega.

(“Divine Weeks and Works: Fourth Day”, 1605)