Vaata last, kes rõõmsal loomusunnil
kõristiga mängib, kõrsi püüab kinni;
noorukit ju köidab keerulisem vigur,
valjuhäälsem küll, ent sama tühi sisult;
sallid, sukapaelad, kuld on keskea lelud,
helmed, palveraamat — viimne lõbu elus;
rahul, nagu ikka, iga kanniga,
mäng kui läbi, väsinult jääb magama.
(“Essee inimesest”, 1732-1734)