Tsitaadid teemal teater

Ta laval nii lihtne ja loomulik oli
ja näitles vaid siis, kui alla sealt tuli.

(“Retaliation”, 1774)

Tähtis on elu. Jalutuskäigud, kodu, perekond. Sünd, valu ja rõõm. Näitlemine on vaid kreemikoogi ootamine. Muud midagi.

Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu.

(“Hamlet”, 2, 1600-1601)

Seab näitemängu reeglid paika ta patroon.
Kes elab meeldimiseks, meeldimisest elab.

(Sissejuhatus Drury Lane'i teatri avamisele Londonis, 1747)

Siin Reynoldsi põrm, ja tõde on kole:
järeltulijat väärilist talle veel pole.
Ta võrratu sulg oli võitmatu, terav,
kombed nii leebed ja laitmatult kenad.

(“Retaliation”, 1774)

Kui Tarkus tõukas lavalt lärmitseva matsi
ja teda asendas, siis surematu Shakespeare astus platsi,
et elu kirevamaid seiku kujutada
ning ammendanud maailmu, neid uusi välja mõelda.
Läks eksistentsi värav ridadele valla,
aeg kirjanikuga jäi võidujooksus alla.

(Sissejuhatus Drury Lane'i teatri avamisele Londonis, 1747)