Tsitaadid teemal ilu

Lõpuks on maailm tõesti ilus ning kui me oleksime mõned teised olevused ja mitte inimesed, võiksime seal vahetpidamata õnnelikud olla.

(“Salajane käsikiri”, 2008)

Siin puhkab rahus, kivi, nimeta,
üks ilus, rikas, kuulus daam.
Kõik armastus ja austus tähtsuseta
on nüüd, mil tema nimegi ei teata.
Jääb peotäis tolmu meist kord järele,
ükskõik kui kõrgest soost me oleme.

(“Elegy to the Memory of an Unfortunate Lady”, 1717)

Ta ilus on ja selle ilu kõrval
näib tuhmuvat maailma värv,
kõik tema kõrval heitlik varjuparv.

(“The Witch of Atlas”, 1820)

Südamesoovide maa,
kus ilu ei kahane, aset ei leia hääb,
seal tarkus on rõõm, Aeg vaid lõputu laul.

(“The Land of Heart's Desire”, 1894)

Rõõmuvirve
kesk mõtisklust ilust,
mis tuleb ja mis on läinud.

(“Most sweet it is”, 1835)

On sinu ilu mulle Helena,
kui muistse aja laevad seal Nikaias,
mis mööda soolamõrkjat merd
nii hellalt ränduri maailmast laiast
tõid kodusesse randa.

(“To Helen”, 1831)